Eesti English Russian

KKK

1. Mida tähendab hemodialüüs?

Hemodialüüsiga eemaldatakse jääkained ja liigne vedelik kehast dialüüsiaparaadi abil (nimetatakse ka tehisneeruks e. kunstneeruks).
Enne hemodialüüsiga alustamist on vajalik väike operatsioon- valmistatakse fistul ehk “veretee”, mille kaudu on võimalik juhtida veri dialüsaatorisse ja tagasi patsiendi vereringesse. Kirurg opereerib fistuli naha alla, ühendades omavahel veeni ja arteri.
Hemodialüüsi teostatakse dialüüsikeskustes kolm korda nädalas 4-5 tundi korraga. Enne fistuli loomist võib dialüüsi sooritada ajutise kateetri abil, mis paigutatakse tavaliselt kaela alaossa.
Iga hemodialüüsi jaoks punkteeritakse käsivarrel asuvat fistulit kahe nõelaga. Need ühendatakse voolikutega, mis transpordivad vere koos jääkainetega dialüsaatorisse. Veri liigub läbi filtri, kus ta puhastatakse ning seejärel voolab tagasi organismi.
Fistuliga seonduvatest ohtudest on tavalisemad fistuli sulgumine ja infektsioon.
Dialüüsravi ajal võib patsient istuda või olla pikali voodis. Patsient võib lugeda, vaadata televiisorit, kuulata raadiot või sisustada aega mõne teise hobiga. Kui on võimalus teha dialüüsi öösel (kodus), siis on võimalik ravi ajal ka magada.
Dialüüsravi ajal ei ole vaja järgida erilist madala valgu dieeti, mis tähendab, et saab tagasi pöörduda peaaegu normaalse toitumise juurde. Siiski tuleb pöörata tähelepanu toitumisreziimile ja piirata vedeliku tarbimist, sest dialüüsravi vaheajal jõuab organismi koguneda jääkaineid ja vedelikku.

2. Kui suur on risk, et neerud võivad jäädavalt kahjustuda, kui neerud on umbes viis-kuus korda valutanud?

Valu on kadunud tavaliselt peale klaasi vee joomist. Põen ka diabeeti 10 a. Tegemist on siis liigse suhkrusisaldusega veres, mis viiakse läbi neerude organismist välja uriini kaudu.
Neerude jäädava kahjustamise tõenäosus, pärast mõningaid valuhoogusid neerudes on minimaalne.
Tõsisem on lugu diabeediga. Praktikas on välja kujunenud teatud "keskmine", see on 14 aastat diabeedi algusest, mis ajaks on välja kujunenud erineva raskusastmega neerupuudulikkus.
Tegemist on äärmiselt individuaalsete protsessidega. Oluline on selliste protsesside aeglustamiseks (neerude ja muude organite kahjustumine) järgida täpselt raivarsti etteantud toitumise ja ravimite tarvitamise reziime.
Soovitav on mõned korrad aastas anda muuhulgas ka analüüsid neerude talitluse kontrollimiseks

3. Kas ka neerukivid võivad neerupuudulikkust põhjustada?
Neerukivid tekitavad neerupuusulikkust suhteliset harva ja vaid neil, kellel esineb neerukivitõbi, so. korduvad neerukivid. Neerupuudulikkuse sel juhul võivad tekitada mitte kivid ise vaid kividest tulenev sekundaarne põletik neerudes. Neerupuudulikkus areneb vaid siis, kui korduvad kivid (ja sellega kaasnevad neerupõletikud) esinevad mõlemas neerus.

4. Mis on neerutuberkuloos, kuidas see haigus saadakse, millineon ravi?
Sellise diaagnoosiga patsienti koheldakse kui TBC(tuberkuloosi) haiget. Haigestumine toimub sotsiaalkontaktide kadu. Haigestumist aitab vältida korralik hügieen. Selle haiguse tekitajaks on TBC kepike. Haiguse ravimisega tegelevad uroftiriaatrid (urotuberkuloosi arstid). Kui on olnud kontakti TCB kandjaga ja on kahtlus sotsiaalsele kantaktile on soovitav pöörduda perearstile kontrolliks.

5. Kas on võimalik neeru lahti põrutada ja kui on, mis siis juhtub?
Neeru võib lahti põrutada kukkumisel, seda eriti kukkumisel seljale. Lahti põrunud neer vajab asukoha korrigeerimist , st. operatsiooni ja neeru paigaldamist vanale kohale siis, kui uus asend tekitab neerus paisu (uues asendis ei voola neerus erituv uriin vabalt piki ureeterit põide).

6. Mul avastati mikrotsüstilised neerud 26.aastaselt, praegu olen 39,mingeid kaebusi nad ei põhjusta(v.a.üks lõhkes iseenesest),neeruproovid on korras.Ka maksas esinevad mõningad tsüstid.Tsüstid on vedelikuga täidetud.
Kas tegemist on halvaloomulise kasvajaga või milline võiks olla tulevikuprognoos?
Millest nad tulevad?


Tegemist on vigase kromosoomi poolt esilekutsutud täiseas ilmneva neerude ja maksa polütsüstilise väärarenguga. Ei ole halvaloomuline kasvaja. Haigus avaldub tavaliselt 30-50 eluaasta vahel. Haigus on päritav. Ligikaudu pooltel juhtudel tekitab kroonilise neerupuudulikkuse. Spetsiaalne ravi puudub. Soovitav on regulaarne arstlik kontroll.

7. Mul on ligi nädal jalad(alla poole põlvi) turses ja põlveõndlad valutavad.Parema talla 3-4 varba all on paistetus. Ja tihti valutab ka selg. Kas peale perearsti ja erakliinikute on võimalik ka ise kliinikumi arstide poole pöörduda (tasulisse ja kiiresti!)?

Eralaspetsialisti poole pöördumiseks on kindlasti vaja võtta saatekiri perearstilt ja kaasa võtta kõigi eelnevalt tehtud uuringute vastused.

8. Mida tähendab: "võimalik neeru parenhüümi kahestumine"? Mis võib sellise diagnoosi põhjuseks olla?
Kahjuks ei saa küsimusest üheselt aru. Võbolla peetakse silmas kahestunud äravoolusüsteemiga neeru. Hea oleks kui saab küsimust täpsustada.

9. Kui suur roll on pärilikkusel?Minu ema suri 40 aastaselt uut neeru oodates.Kahjuks ma iseg ei tea millisel põhjusel tema neerupuudulikkus tekkis.Võimalik et angiin.Igatahes oli ta neerudega haiglas juba päris noore neiuna.Ise olen 25, kaebusi pole. angiinis oli lapsena küll päris tihti.Perearst ütles et muretsemiseks pole põhjust kui kuskilt ei valuta.Kergelt kõhe tunne on ikkagi.Kas on põhjust muretseda?
On olemas teatud pärilikkuse faktoriga haigused, nagu näiteks vigase kromosoomi poolt esilekutsutud täiseas ilmeva neerude ja maksa polütsüstilise väärarenguga,mis võivad ligikaudu 50% juhtudest tekitada neerupuudulikkuse. Oleks soovitav teha uuriini ja vereanalüüsid ning neerude ultraheliuuring, kui seda ei ole varem tehtud.

10. Mul on parempoolne neer ebanormaalne( on kaks kusejuha ja ka neer ise on suurem ja nõrgem), tihti tekib neerupõletik isegi suvel. Arstid kirjutavad tablette ja süste. Defekt on kaasasündinud, probleemid tekkisid paar aastat tagasi.Olen 21 aastane.Kas peangi selle küüsis eluaeg vaevlema? Mida üldse soovitaksite teha?
Oleks soovitav pöörduda konsultatsiooniks uroloogi poole. Kui operatiivne sekkumine ei ole näidustatud, võib ka pöörduda nefroloogi poole. Võimalik, et on vaja määrata pikemaajaline profülaktiline antibiootiline ravi.

11. Kuidas mõjub kõrgmäestik kroonilisele püleonefriidile,kas rõhu muutumine võib põhjustada ägenemist.
Kuidas vaatavad spetsialistid sellises olukorras mägironimisele ning langevarjuhüpetele?

Kõrgmäestik ja rõhumuutused ei ole sellisel juhul vastunäidustatud. Soovitav on vältida niiskust ning jalgade ja selja külmetamist.

12. Ma olen 29 a naine ja alates 97. aastast olen pidevalt (kokku 6-l) korral neerukive pidanud opereerida laskma (mõlemast neerust). Valud tulevad aga pidevalt tagasi. Opereerinud ja uurinud on mind pidevalt erinevad arstid, paberid ja haiguslood on erinevates haiglates laiali, ja arst kes mind edasi on suunanud (kohalik uroloog dr. Juul) on töölt lahkunud. Mu perearst, aga ei tea neeruhaigustest suurt midagi ja ütles, et kohalike arstide poole pole mõtet pöörduda (elan Viljandis). Loen teie infoleheküljelt, et ka mul võib neerupuudulikkus areneda. Mind aga ei jälgi ükski arst ja ma isegi ei kujuta ette mida ma peaks tegema või kellega konsulteerima. Mida te soovitaks?
Neerukivitõbi kroonilise neerupuudulikkuse tekkimise põhjusena on suhteliselt harv. Kivide oht seisneb selles, et kivid võivad tekitada neerus paisu . Pikaajalise paisu tagajärjel võib välja areneda neerupuudulikkus. Arvestades küsija noort iga ja sugu, soovitaks pöörduda endokrinoloogi poole. Neerupuudulikkuse aspektist võiks lasta suunata nefroloogile kontrolli.

13. Kui teismelisel neiul on üle aasta juba kolmel korral olnud äge põiepõletik ja see läinud üle kas neeru või neeruvaagnasse,kas oleks soovitav minna eriala arsti juurde ja kas on ohtu mingiks neeru kahjustuseks?
Soovitav oleks pöörduda konsultatsiooniks uroloogile või nefroloogile. Kindlasti on vaja hoiduda külmetustest ja soovitav tarbida rohkem vedelikku (ca. 2 liitrit ööpäevas)

14. Mul on liikuv neer. Kas loomulik sünnitamine on niisuguse neeruga väga ohtlik? Ja kas kaaluda keisri lõiget?
Reeglina ei ole. Soovitav konsulteerida günekoloogiga.

15. millistest allikatest on võimalik lugeda ja saada infornatsiooni liikuva neeru kohta?
Infornatsiooni tasub otsida meditsiinilistest ja uroloogilistest käsiraamatutest. Meditsiinialast kirjandust leidub Eesti Meditsiiniraamatukogus. Raamatukogu asub aadressil Lai 22, 10133 Tallinn, telefon 641 1656.

16. Mul on vasakul pool duplex neer,mõlemad neerud on veidi vajunud.k
Kui sageli pean käima kontrollis,kui konkreetseid kaebusi ei esine?Mida tuleks silmas pidada toitumisel?

Soovitav oleks neerude ultraheliuuringud iga 2-3 aasta tagant. Toitumisel piiranguid ei ole.

17. Kuidas toituda enne neerude intavenoosset urograafiat? Kas juua tohib? Kas klistiir on vajalik?
Soovitav on juua rohkesti mõrudat teed. Klistiir ei ole vajalik.Uuringupäeva hommikul mitte süüa. Eelmisel õhtul süüa vaid kuivikuid ja võtta sisse urograafia jaoks sobilikku lahtistit. Urograafia jaoks sobilikku lahtistit küsida apteegist


18. Neli aastat tagasi eemaldati mul paremast neerust kivi, mis analüüsi põhjal osutus oksalaadiks. Nüüd on samas neerus uus kivi. Kas on olemas neerukivide vältimiseks dieetravi ? Olen olen lugenud paljudest keeldudest eri tüüpi kivide puhul - tekib mõte, et kõige parem on üldse mitte süüa. Kas oleks aga võimalik saada nõuannet, kuidas korraldada oma toitumist, sest ilmselt ei ole võimalik üles lugeda kõike, mis keelatud.
Kivihaiguste korral on soovitav tarvitada rohkesti vedelikku, kui ei ole probleeme tursetega. Täpsemat dieeti peaks arutama uroloogiga, arvestades teie individuaalseid toitumisharjumusi.

19. Mul on hüdronefroosi tõttu 9 aastat tagasi opereertitud üks neer (ise praegu 25. a). Kas see võib saada mingil moel takistuseks planeeritavale rasedusele? Mida tuleks kindlasti silmas pidada rasedust planeerides ja raseduse ajal seoses sellega, et mul on üks neer? Kuidas see võib mõjutada tulevast ema ja last?
Vastust on vaja mitmele küsimusele. Mis selle neeruga tehti? Vaja on teada, kas neer eemaldati või tehti plastikat vms. Veel on vaja teada kumma neeruga oli tegemist, see mängib samuti rolli. Sellepärast on soovitav pöörduda konsultatsiooniks uroloogile. Pärilikkuse probleemi selle haigusega ei ole. Reeglina rasedusele vastunäidustusi ei ole.

20. Sooviksin teada saada peritoneaaldialüüsi patsiendi eritamisega seotud piiranguid, nõudeid põhimõtteid
Peritoneaaldialüüsi patsient peab iga ööpäeva vältel 4-5 korda vahetama dialüüsilahust kõhuõõnes. Kui kasutatakse automatiseeritud dialüüsi, tagab automaat öösel dialüüsilahuse vahetused ja inimene ise peab vahetama dialüüsilahust päevasel ajal üks kord. Toituma peab korralikult. Vajalik on valgurikas toit. Äärmiselt korrektselt tuleb järgida hügieeninõudeid, käte desinfitseerimist ja maski kanda. Reisile minnes tuleb kaasa võtta reisi kestvuse ajaks vajalik kogus dialüüsilahust. Igale peritoneaalpatsiendile toimub spetsiaalne koolitus pertioneaaldialüüsi õe ja arsti poolt. Ühtegi dialüüsilahuse vahetuskorda ei tohi vahele jätta.

21. Kas kõik hemodialüüsil olevad haiged registreeritakse automaatselt doonorneeru järjekorda.
Kas järjekorra pikkus sõltub ka omafinantseeringu võimalustest?

Kahjuks mitte kõiki. Dialüüsihaigetest on neerusiirdamise ootelehel ligikaudu 25-35%. Ootelehele ei kanta peamiselt järgnevatel põhjustel: vanus, põhihaiguse tüsistused või tõsised kaasuvad haigused. Üle seitsmekümneaastatele haigetele siirdamisi ei teostata. Kuuekümne viie kuni seitsmekümneaastatele teostatakse siirdamise äärmiselt harva. Põhiliseks takistuseks ootelehele mittepääsemisel on asjaolu, et pärast siirdamist on vajalik jätkuv imuunsupresiivne ravi, mis on organismile äärmiselt koormav.
Omafinantseering siirdamisoperatsioonide puhul ei aita. Esmatähtis on ikkagi doonororgani sobivusküsimused retseptsiedi omadega. Raha pakkumine arstidele või raviasutustele selliste küsimuste lahendamisel on vastavalt Eesti Vabariigi seadusandlusele karistatav tegu.

22. Kui on diagnoositud algav krooniline neerupuudulikkus (kreatiniin 148), kas on ka mingi võimalus selle edasi arenemist peatada?
Mida kindlasti süüa võib ja mida mitte? Kas joogaga või mingite muude kehaliste harjutustega on lubatud tegelda?

Suurt rolli mängib antud küsimuse juures neeruhaiguse põhidiagnoos. Sellist protsessi (neeruhaigse kujunemist krooniliseks neerupuudulikkuseks) tavaliselt välja ravida või peatada ei saa. Õige toitumise ja elukorraldusega saab edukalt pidurdada kroonilise neerupuudulikkuse süvenemist. Piirata on vaja loomsete valkude tarbimist, liha ja lihatooted, piim ja piimatooted. Kindalsti on vaja nõu pidada arstiga ja olla pideva arstliku jälgimise all.

23. Sooviks teada kui palju maksab praegu neerusiirdamise operatsioon, dialüüsi läbiviimine ja päevane peritoneaaldialüüs
Neerusiirdamise operatsioon, koos vahetu operatsioonijärgse raviga maksab 80 000- 100 000 krooni. Siirdatu ühe aasta ravimite maksmus, olenevalt ravimtest on 60 000- kuni 100 000 krooni. Hemodialüüs maksab aastas, olenevalt dialüüsikordade arvust 400 000- 450 000 krooni. Peritoneaaldialüüs päevas maksab 890 krooni, seega aastas 324 850 krooni. Sellised on hinnad seisuga 2002 aasta.



Sisestused puuduvad