Eesti English Russian

Hemodialüüs (HD)

Hemodialüüsiga eemaldatakse jääkained ja liigne vedelik kehast dialüüsiaparaadi abil (nimetatakse ka tehisneeruks e. kunstneeruks).

Enne hemodialüüsiga alustamist on vajalik väike operatsioon- valmistatakse fistul ehk “veretee”, mille kaudu on võimalik juhtida veri dialüsaatorisse ja tagasi patsiendi vereringesse. Kirurg opereerib fistuli naha alla, ühendades omavahel veeni ja arteri.
Hemodialüüsi teostatakse dialüüsikeskustes kolm korda nädalas 4-5 tundi korraga. Enne fistuli loomist võib dialüüsi sooritada ajutise kateetri abil, mis paigutatakse tavaliselt kaela alaossa.

Iga hemodialüüsi jaoks punkteeritakse käsivarrel asuvat fistulit kahe nõelaga. Need ühendatakse voolikutega, mis transpordivad vere koos jääkainetega dialüsaatorisse. Veri liigub läbi filtri, kus ta puhastatakse ning seejärel voolab tagasi organismi.
Fistuliga seonduvatest ohtudest on tavalisemad fistuli sulgumine ja infektsioon.
Dialüüsravi ajal võib patsient istuda või olla pikali voodis. Patsient võib lugeda, vaadata televiisorit, kuulata raadiot või sisustada aega mõne teise hobiga. Kui on võimalus teha dialüüsi öösel (kodus), siis on võimalik ravi ajal ka magada.
Dialüüsravi ajal ei ole vaja järgida erilist madala valgu dieeti, mis tähendab, et saab tagasi pöörduda peaaegu normaalse toitumise juurde. Siiski tuleb pöörata tähelepanu toitumisreziimile ja piirata vedeliku tarbimist, sest dialüüsravi vaheajal jõuab organismi koguneda jääkaineid ja vedelikku.

Esimene hemodialüüs tehti 1966.aastal Tartu Maarjamõisa Haiglas ja esimene peritoneaaldialüüs 1993.aastal 


Sisestused puuduvad